Selts helviksamblalaadsed
Eestis 16 liiki
Gametofüüt - kudedeks diferentseerunud tallus
- assimilatsioonikude on talluse pealmises kihis (õhukambrid õhuavadega). Õhukambri põhjale kinnituvad klorofülli sisaldavatest rakkudest niidikesed
- põhikude on talluse alumises kihis
Hariliku helviku talluse ristlõik
Tallus on pealt võrgustikuga, mille iga silma keskel on punkt.
Võrgustiku moodustavad õhukambrite seinad. Punkt silma keskel on õhukambri ava. Talluse kõhtmisel poolel on risoidid. Osa liike on dihhotoomselt (kaheli) harunenud tallusega. Kõige liigirikkam perekond riktsia (9 liiki) on rosetja tallusega. Helviksamblad eelistavad niiskeid kasvukohti. Neid võib leida kraavide, ojade ja tiikide kallastel ja niisketel paljakutel. Mõned liigid kasvavad isegi vees.
Sporofüüt – kerajas, lühikese jalaga.
Helviksammalde emas- ja isasgametangiumid paiknevad talluse kohal erilistel kandjatel.
Emasgametangiumid on lõhestunud mitmeks hõlmaks. Eoskuprad paiknevad hõlmade alakülgedel, rippudes lühikese jala otsas
Isasgametangiumid on plaatjatel veidi lõhestunud servadega kandjatel. Need avanevad ülespoole.
Emasgametangiumid on lõhestunud mitmeks hõlmaks. Eoskuprad paiknevad hõlmade alakülgedel, rippudes lühikese jala otsas
Isasgametangiumid on plaatjatel veidi lõhestunud servadega kandjatel. Need avanevad ülespoole.
Harilik helvik emas- ja isasgametangiumitega
Hariliku helviku küpsete eoskupardega emasgametangiumid
Vegetatiivne paljunemine